Politsei

Tule abipolitseinikuks

Kas sind huvitab oma piirkonnas korra tagamine ja sealne turvalisus? Kui Sul on nägemus politseitööst ja soov osaleda põhitöö kõrvalt kodukandi turvalisemaks muutmise nimel, siis tule abipolitseinikuks.

Abipolitseinikuna liitumisel saad hea ettevalmistuse politseinikuks õppima asumiseks, sealjuures koolitused seadusandlusest ja erivahendite kasutamisest. Ootame Sinult ausameelsust ja konfidentsiaalsust, hoolt ja huvi ühiskonnas toimuva vastu, suutlikkust töötada meeskonnana, julgust ja head füüsilist ettevalmistust.

Abipolitseinik peab isikuomaduste poolest olema võimeline täitma abipolitseinikule pandud ülesandeid ning vastama järgmistele üldnõuetele:

• olema lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas;

• võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd;

• kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suudab iseseisvalt langetada otsuseid oma pädevuse piires ning on võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutama nende eest;

• hea analüüsi- ja sünteesivõimega, oskab eristada olulist ebaolulisest ning suudab lahendada probleeme;

• hea suhtlemisoskusega.

Abipolitseinik peab kehalise ettevalmistuse poolest olema võimeline täitma abipolitseinikule pandud ülesandeid.

Abipolitseinike füüsiliste katsete normatiivid on:

• 3000 m jooks – 25.00 minutit;

• 500 m ujumine – 16.00 minutit;

• 6000 m sõudmine sõudeergomeetril – 34.00 minutit.

Abipolitseinik peab täitma ühe füüsilise katse normatiivi omal vabal valikul.

Lähemalt abipolitseiniku kutsesobivuse nõuetega saab tutvuda järgneval aadressil:

www.abipolitseinik.ee.

Kui arvad, et just Sina oled see õige ning vastad tingimustele, anna mulle endast teada e-maili teel triin.magi@politsei.ee või telefonil 337 2143. Eelpool nimetatud kontakte võid kasutada ka siis kui on tekkinud küsimusi.

Ohutuma homse nimel!

Triin Mägi

piirkonnapolitseinik

Politsei tuletab meelde helkuri vajalikkust

Taaskord on märkamatult saabunud sügis ja pime aeg. Paljud inimesed ei ole veel kevadel riietelt eemaldatud helkurit jõudnud tagasi panna, kuid nüüd on selleks viimane aeg.

Ma arvan, et Eestis pole kedagi, kes ei teaks, mis on helkur. Kuid kahjuks on neid, kes ei tea täpselt, miks on helkur kasulik.

Inimene, kel pole helkurit, muutub pimedas autojuhile märgatavaks alles 30 meetri kauguselt. Sõiduauto peatumisteekond on 90 km/h kiirusega liikudes ligikaudu 60 meetrit, seega ei suuda sõiduautojuht ootamatult nähtavale ilmunud jalakäijale otsasõitu vältida. Samas inimene, kellel on helkur, on sõidukijuhile nähtav ligikaudu 130 meetri kauguselt ja seetõttu on autojuhil piisavalt aega reageerida ja inimesest ohutult mööduda või vajaduse korral peatuda.

Pimedal ajal liigeldes tuleks kindlasti kasutada märgatavust tagavat varustust, olgu selleks siis helkur, ohutusvest, pealamp või taskulamp. Kui juhtub, et olete helkuri kaotanud, siis võib kasutada isegi mobiiltelefoni helendavat ekraani. Peaasi, et oleksite nähtav.

Helkur tuleb kinnitada riietele nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Rippuv helkur kinnitatakse haaknõelaga riiete külge nii, et see jääb põlve kõrgusele, keha sõidutee poolsele küljele. Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga, üks paremal ja teine vasakul küljel. Võimalusel võiks õmmelda riiete külge helkurpaelad, mis välistaks selle olukorra, kus helkur on koju ununenud või kaotsi läinud.

Lisaks helkuri kandmisele peab jalakäija liikuma asulavälisel teel vasakpoolsel teeserval. Vastu sõitva auto lähenedes ei tohi vaadata sõiduauto esituledesse, see pimestab ega oma mingit positiivset efekti. Eriti ohtlik on jalakäija jaoks aeg kui silmad harjuvad uuesti pimedaga. Seega sõiduki esitulesid nähes ärge jääge neid vaatama, pöörake pilk tuledest veidi allapoole.

Hea lugeja! Sind oodatakse koju! Kanna helkurit!

Politsei hädaabinumbri 110 asendamine hädaabinumbriga 112

Eestis on nüüd üks hädaabinumber 112. Alates 11. veebruarist 2015.a. saab ühelt hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid.

Ühe hädaabinumbri 112 elanikonnale kinnistamiseks palume lõpetada hädaabinumbri 110 kuvamise infokandjatel.

Palume siis teie kõigi abi, kelle veebides jms. materjalides on kuvatud hädaabinumbreid - palun asendada politsei hädaabiumber 110 infoga:

Eestis on üks hädaabinumber 112 kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks. Kui vajad kiiret abi, helista hädaabinumbril 112 Häirekeskusesse.

Samuti palume järk-järgult ka paberkandjatel väljaantavates infomaterjalides mitte enam kuvada politsei hädaabinumbrit 110 ning asendada samasisuliselt: Hädaabinumber 112 - kiirabi, pääste, politsei.

Avalikkuse teavitamine ühest hädaabinumbrist 112 kestab erineva intensiivsusega terve 2015. aasta. Üleminekuperioodil suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita. Number 110 kaob kasutusest peale pikemat üleminekuperioodi, kui selle kasutus on  jõudnud miinimumini.