Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Selles sektsioonis saab lugeda Avinurme valla tervishoiu ja sotsiaaltöö kohta. Perearsti, apteegi, massaa¾i, hambaarsti, iluteenuste kohta vaata lähemalt vasakus veerus asuvate linkide kaudu. Püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi tegemise aeg on kuni poolteist kuud.  Alates 1. oktoobrist 2008 muutus püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi tegemise kord. Seoses sellega pikenes ekspertiisitaotluste menetlemise aeg.  Püsiva töövõimetuse tuvastamist ning puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist taotlev tööealine inimene (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) peab täitma mahuka ja üksikasjaliku ekspertiisitaotluse vormi ning esitama selle elukohajärgsele pensioniametile.   Kehtiva korra järgi ja rohkem kui pooleaastasele kogemusele toetudes võib öelda, et  enamikul juhtudel kulub ekspertiisi tegemiseks kuni poolteist kuud. Miks nii kaua? - võib küsida. Sotsiaalministri määrustega on kehtestatud kindlad tähtajad, mille jooksul tehakse rida erinevaid vajalikke toiminguid: ° hiljemalt kümne päeva jooksul arvates ekspertiisitaotluse saamisest küsib pensioniamet taotluses viidatud arstilt isiku terviseseisundi kirjelduse; ° hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul koostab arst nõutud terviseseisundi kirjelduse ja saadab selle pensioniametile; ° hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamisest teeb pensioniamet püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse. Eelnevalt kaasatakse sellesse protsessi ekspertarst, kelle ekspertarvamus on ots Selles sektsioonis saab lugeda Avinurme valla tervishoiu ja sotsiaaltöö kohta. Perearsti, apteegi, massaa¾i, hambaarsti, iluteenuste kohta vaata lähemalt vasakus veerus asuvate linkide kaudu. Püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi tegemise aeg on kuni poolteist kuud.  Alates 1. oktoobrist 2008 muutus püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi tegemise kord. Seoses sellega pikenes ekspertiisitaotluste menetlemise aeg.  Püsiva töövõimetuse tuvastamist ning puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist taotlev tööealine inimene (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) peab täitma mahuka ja üksikasjaliku ekspertiisitaotluse vormi ning esitama selle elukohajärgsele pensioniametile.   Kehtiva korra järgi ja rohkem kui pooleaastasele kogemusele toetudes võib öelda, et  enamikul juhtudel kulub ekspertiisi tegemiseks kuni poolteist kuud. Miks nii kaua? - võib küsida. Sotsiaalministri määrustega on kehtestatud kindlad tähtajad, mille jooksul tehakse rida erinevaid vajalikke toiminguid: ° hiljemalt kümne päeva jooksul arvates ekspertiisitaotluse saamisest küsib pensioniamet taotluses viidatud arstilt isiku terviseseisundi kirjelduse; ° hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul koostab arst nõutud terviseseisundi kirjelduse ja saadab selle pensioniametile; ° hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamisest teeb pensioniamet püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse. Eelnevalt kaasatakse sellesse protsessi ekspertarst, kelle ekspertarvamus on ots precem tas ir papira maisini izgatavotu Papira maisini apdrukas un Papira maisini apdrukas un apdares variantu ir loti daudz popieriniù mai¹eliù spaudù ir apdailos variantù be galo daug popieriniai mai¹eliai populiari pakuotì dovanoms ir çvairioms prekìms Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
Selles sektsioonis saab lugeda Avinurme valla tervishoiu ja sotsiaaltöö kohta. Perearsti, apteegi, massaa¾i, hambaarsti, iluteenuste kohta vaata lähemalt vasakus veerus asuvate linkide kaudu.
Püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi tegemise aeg on kuni poolteist kuud. 
Alates 1. oktoobrist 2008 muutus püsiva töövõimetuse ja puude ekspertiisi tegemise kord. Seoses sellega pikenes ekspertiisitaotluste menetlemise aeg. 
Püsiva töövõimetuse tuvastamist ning puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist taotlev tööealine inimene (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) peab täitma mahuka ja üksikasjaliku ekspertiisitaotluse vormi ning esitama selle elukohajärgsele pensioniametile.  
Kehtiva korra järgi ja rohkem kui pooleaastasele kogemusele toetudes võib öelda, et  enamikul juhtudel kulub ekspertiisi tegemiseks kuni poolteist kuud. Miks nii kaua? - võib küsida.

Sotsiaalministri määrustega on kehtestatud kindlad tähtajad, mille jooksul tehakse rida erinevaid vajalikke toiminguid:
° hiljemalt kümne päeva jooksul arvates ekspertiisitaotluse saamisest küsib pensioniamet taotluses viidatud arstilt isiku terviseseisundi kirjelduse;
° hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul koostab arst nõutud terviseseisundi kirjelduse ja saadab selle pensioniametile;
° hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamisest teeb pensioniamet püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse.
Eelnevalt kaasatakse sellesse protsessi ekspertarst, kelle ekspertarvamus on otsuse tegemisel ülimalt tähtis.
° hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul arvates ekspertiisiotsuse tegemisest teavitab pensioniamet otsusest nii isikut kui ka terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti. 

Erisus: Kui isik on taotluse esitamise päeval haiguslehel, siis tehakse otsus kiiremini – hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Otsusest teavitatakse hiljemalt viie päeva jooksul. Ülaltoodud ajagraafik peab paika juhul, kui kogu esitatud informatsioon on ekspertiisi tegemiseks piisav. Kui aga andmeid või dokumente on vaja täiendada, siis selleks on kehtestatud oma tähtajad, mistõttu kogu protsess pikeneb. 

Niisiis: ° kui esitatud terviseseisundi kirjeldus on puudulik, siis hiljemalt kümne päeva jooksul pärast ebapiisavate andmete saamist küsib pensioniamet arstilt isiku kohta täiendatud terviseseisundi kirjelduse või andmeid või dokumente;
° hiljemalt järgneva kümne päeva jooksul esitab arst täiendatud terviseseisundi kirjelduse või puuduvad andmed või dokumendid;
° puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või arsti vastuvõtul käimiseks annab pensioniamet ekspertiisi taotlejale tähtaja, mille määramisel arvestatakse asjaoluga, et arsti vastuvõtule pääsemiseks võib olla pikk järjekord;
° mõnel juhul lisandub ka aeg puude ekspertiisiks vajaliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks.  

Pensioniameti poolt määratud tähtaegadest tuleks kindlasti kinni pidada, sest täiendavaid andmeid ei küsita asjata. Neid õigeaegselt saamata menetlus lõpetatakse. Et seda vältida, peab kindlasti meeles pidama,  et kolme kuu jooksul  enne ekspertiisitaotluse esitamist  tuleb käia pere- või raviarsti vastuvõtul. Nii on arstil teie tervise kohta piisavalt andmeid ja ka ekspertiisitaotluse menetlemine ei veni talumatult pikaks.

 Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas otseselt ei kaota, kuid korduvekspertiisi korral võib tekkida vahe pensioni või toetuse igakuises maksmises ja raha makstakse välja tagantjärele.


Erihoolekandeteenustest 
Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele puudega isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus.

Psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate teenuste peamine eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku toetamine ja parendamine tavapärases keskkonnas. Kui aga isik ei tule toime toetavatel teenustel, siis võib olla põhjust tema suunamiseks ööpäevaringsele erihooldusele.

Erihoolekandeteenusteks on igapäevaelu toetamine, töötamise toetamine, toetatud elamine, kogukonnas elamine ja ööpäevaringne erihooldus.

Ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ka ebastabiilse remissiooniga või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele.  

Käesolevast aastast reguleerib erihoolekannet sotsiaalhoolekande seadus. Seaduse muudatused puudutavad inimese omaosaluse puudujääva osa hüvitamist, nõudeid teenuste taotlemiseks, suunamiseks ning teenuste osutamiseks.

Alates käesolevast aastast suunatakse erihoolekandeteenustele ka vanaduspensioniealisi isikuid v.a. ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensionärid.

Mida tuleb teha teenusele saamiseks?

Erihoolekandeteenusele saamiseks peab isik üldjuhul olema eelnevalt läbinud rehabilitatsiooniteenuse ja talle on koostatud rehabilitatsiooniplaan, s.t on hinnatud inimese  vajadust erihoolekandeteenuse saamiseks.

Erandiks on igapäevaelu toetamise teenus, millele suunamiseks ei ole isikul vaja esitada rehabilitatsiooniplaani, vaid piisab psühhiaatri hinnangust. Samuti ei ole vajalik rehabilitatsiooniplaani olemasolu kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele asumiseks, kuna vastavasisulise otsuse teeb kohus.  

Teenuste taotlemiseks esitab isik  (v.a. kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik) avalduse koos vajalike dokumentidega elukohajärgse pensioniameti juhtumikorraldajale.

Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud taotluste vormid on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.ensib.ee ja ka pensioniametite klienditeenindustes.

Dokumendid võib saata Sotsiaalkindlustusametile postiga või viia isiklikult klienditeenindajale või juhtumikorraldajale.

Info klienditeeninduste lahtiolekuaegade ja juhtumikorraldajate vastuvõtuaegade kohta leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. 

Sotsiaalkindlustusamet otsustab isiku erihoolekandeteenusele suunamise või sellest keeldumise 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest.
Jaatava otsuse korral valitakse isikule sobivaim teenuse osutaja Sotsiaalkindlustusameti, isiku ja teenuse osutaja vahelises koostöös.

Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule suunamisotsuse erihoolekandeteenusele, kui isik vastab temale esitatud nõuetele, riigil on selleks raha ja teenuse osutajal on olemas vaba koht. 

Kindlasti tuleb meeles pidada, et teenusele suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul kokkulepitud tähtpäevast.
Pärast tähtaja mööda laskmist mõjuva põhjuseta ei ole isikul enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada ning tal tuleb teenuse taotlemist alustada otsast peale. 
Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik väljastada suunamisotsust soovitud hoolekandeasutusse, teavitatakse isikut vaba koha olemasolust teise teenuse osutaja juures või võetakse ta järjekorda.

Teenusele ei suunata isikuid kauemaks kui kolmeks aastaks.
Regulaarne teenusele suunamise läbivaatamine tagab isikule, et tema arengut jälgitakse ning talle osutatakse tema vajadustele vastavaid teenuseid.

Omaosaluse hüvitamine riigieelarvest

Kogukonnas elamise teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel olev isik peab maksma  ise omaosalust teenuse osutajale toitlustamise ja majutamise eest.

2009. aasta riigieelarve seadusega on kehtestatud isiku maksimaalseks omaosaluseks 3000 krooni kalendrikuus.
Teenuse osutaja tagab selle summa piires isikule toidu ja majutuse.

Juhul, kui isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse puudujääv osa tema eest riigieelarvest. Selleks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile (vorm kodulehel).

Kui isikule on seatud eestkostja või eestkostja ülesandeid täidab kohalik omavalitsus,  koostavad taotluse nemad. 

Sotsiaalkindlustusamet hindab kliendi suutlikkust tasuda omaosalust ja teeb  vastavasisulise otsuse. Otsuse tegemise kuupäevast alustatakse isiku omaosalusest puudujääva summa hüvitamist riigieelarvest.
Tuleb rõhutada, et isiku omaosalusest puudujääva summa maksmine riigieelarvest ei toimu automaatselt ja seda ei maksta tagasiulatuvalt. 

Kohtumäärusega teenusele paigutatud isikud ei pea esitama taotlust omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest. Nende puhul selgitab Sotsiaalkindlustusamet välja isiku  suutlikkuse tasuda omaosalus ja teeb vastavasisulise otsuse.

Omaosaluse arvutamisel võetakse kuluna arvesse üksnes elatise maksmist. Kui isikul on laenud või muud rahalised kohustused, siis riik neid ei hüvita.

Juhul, kui Teil tekkis küsimusi või vajate abi dokumentide vormistamisel, võite pöörduda oma elukohajärgse pensioniameti juhtumikorraldaja või klienditeenindaja poole.

Täiendavat informatsiooni riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste osutamise kohta saate ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106. 

Margit Laurson Sotsiaalkindlustusameti hoolekande osakonna juhataja kt
Võidu 9, Avinurme alevik, Ida-Virumaa 42101, tel. +372 339 7431, avinurme