Ettevõtlus

Ajalooline ülevaade Avinurme piirkonna majanduselu on läbi ajaloo olnud tugevalt seotud puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu. Kuna maade boniteet on üldiselt madal ja paremad põllumaad asuvad peamiselt Ulvi piirkonnas, pole põllumajandus olnud piirkonnas kunagi valdav majandusharu. Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet. Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid. Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias “Peipsimaa etnilisest ajaloost” märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni. Tootmise käsitöönduslik iseloom võimaldas tööstusharu säilimise läbi nõukogude perioodi. Seetõttu ei kukkunud pärast riigitehaste kadumist täielikult kokku ka piirkonna majandus. Kodustest töökodadest arenesid välja perefirmad, mis on tänasel päeval peamised tööandjad piirkonnas. Ajalooline ülevaade Avinurme piirkonna majanduselu on läbi ajaloo olnud tugevalt seotud puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu. Kuna maade boniteet on üldiselt madal ja paremad põllumaad asuvad peamiselt Ulvi piirkonnas, pole põllumajandus olnud piirkonnas kunagi valdav majandusharu. Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet. Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid. Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias “Peipsimaa etnilisest ajaloost” märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni. Tootmise käsitöönduslik iseloom võimaldas tööstusharu säilimise läbi nõukogude perioodi. Seetõttu ei kukkunud pärast riigitehaste kadumist täielikult kokku ka piirkonna majandus. Kodustest töökodadest arenesid välja perefirmad, mis on tänasel päeval peamised tööandjad piirkonnas. precem tas ir papira maisini izgatavotu Papira maisini apdrukas un Papira maisini apdrukas un apdares variantu ir loti daudz popieriniù mai¹eliù spaudù ir apdailos variantù be galo daug popieriniai mai¹eliai populiari pakuotì dovanoms ir çvairioms prekìms Hinnatud kodulehtede tegemine professionaalne kodulehe valmistamine tunnustatud ja visuaalselt heal tasemel .. korraliku ja atraktiivse kodulehe tegemine aga ka kasutajasõbralike ning lihtsalt kasutatavate kodulehtede valmistamine originaalse visuaaldisainiga kodulehekülje tegemine vaata lisaks ka Tõlketeenused kiirelt ja alati tähtajaks valmis
Ettevõtlus
Ajalooline ülevaade

Avinurme piirkonna majanduselu on läbi ajaloo olnud tugevalt seotud puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu.
Kuna maade boniteet on üldiselt madal ja paremad põllumaad asuvad peamiselt Ulvi piirkonnas, pole põllumajandus olnud piirkonnas kunagi valdav majandusharu.

Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet.


Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid.

Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal.

A. Moora oma monograafias “Peipsimaa etnilisest ajaloost” märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat.


Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni.

Tootmise käsitöönduslik iseloom võimaldas tööstusharu säilimise läbi nõukogude perioodi. Seetõttu ei kukkunud pärast riigitehaste kadumist täielikult kokku ka piirkonna majandus.

Kodustest töökodadest arenesid välja perefirmad, mis on tänasel päeval peamised tööandjad piirkonnas.
Võidu 9, Avinurme alevik, Ida-Virumaa 42101, tel. +372 339 7431, avinurme